Antiik hariduse eesmärgid ja korraldus

Eesmärgiks oli kasvatada intellektuaalset, musikaalset ja füüsiliselt tugevat inimest. Ülimaks eesmärgiks oli kalokagaatia- klassikaline keha ja vaimu tasakaal, milles oli kokku sulanud inimese ilu ja headuse ideaal. Läbi füüsilise arengu pidi inimene jõudma kõlbelise täiuseni, võidud ja tugevus tõid kaasa jumalate soosingu (Kreeka).
(Rooma) eesmärgiks oli kasvatada kogukonnale väärtuslikku kodanikku.  Õpetati enamasti poliitilisi aineid.
Kuni 7-aastased lapsed kasvasid kodus. Seitsmeaastaselt hakkasid poisid õppima relvakäsitlust, muusikat/tantsu ning said teadmisi majapidamise juhtimise kohta. Tüdrukud õppisid põhiliselt majapidamistöid eriti käsitööd. Seitsme aastaselt läks poiss muusade kooli kus ta viibis 16- aastaseks saamiseni. Edasi mindi gümnasioni. Lõpuks läksid poisid efeebiteenistusse.

Kokkuvõte

Antiikharidus on andnud igale ajastule oma panuse tulevaste haridussuundade loomiseks. Igast ajastust kandus edasi tähtsamad  hariduse korralduse reeglid ja sisu. Praegugi lähevad lapsed kooli 7. eluaastast.  Koolile eelneb nii mõnelgi endiselt kodune kasvatus, kuid viimasel ajal paljudel juba lasteaed. Antiik haridus on aluseks kaasaja koolide peamistele õpetamis suundadele, milleks on füüsiline aktiivsus (kehaline kasvatus), muusika, matemaatika, astronoomia (ja füüsika üldisemalt) ning filosoofia. Ka praeguste koolide peamine eesmärk on kõlbeline ja eetiline kasvatus.

   Sumerid: Kirjutaja-inimene

Sumerid hõlmasid lõunaala  Mesopotaamias  kuni Babüloonia aja alguseni (praegune Iraak). Termin "Sumer" on pärit akkadi keelest aga sumerid ise nimetasid ennast "musta peaga inimesteks". 

Esimesed märkmed

Vanimad äratuntavad kuid mitte veel laitmatult loetavad kirjatekstid (kirjamärgid) on leitud savitahvlitel Lõuna-Mesopotaamias Urukis.

Sumerite haridus

Hariduse said enamus ülemkihist. Koolid asusid enamasti templite juures. Haridus võimaldas kõigile hariduse saanutele head karjääri. Sumerite hulgas oli kirjaoskajaid rohkem kui Egiptuses.
Haridus valdkonnad sumeritel: matemaatika, tähetarkus, (religioosne) traditsiooniline kirjandus.

Kirjaoskus

Kirjutamise vajadus tekkis sellest kui leiti, et on vaja kaitsta oma tagavarasid varaste ning ebaseadusliku edasi andmise eest. 

Kirjutamine sai alguse sellest, et iga eksemplari (tagavara) kohta tõmmati üks kriips liivale või savipõrandale aga see märkimisviis oli üürike. Kuna see võis kiiresti saada muudetud või kinnimätsitud. Nii tuldi ideele vormida savi klomp ja selle peale kriipsud tõmmata. Seda sai ametnik enda juures hoida ning seda ei saanud keegi teine muuta. Kuigi ka selline märkimine muutus kiiresti segadust tekitavaks kuna  ei suudetud enam kindlaks teha milline plaat millise kaubaliigi kohta käib. 

Järgmine samm oli, et loodi igale arvele võetud asja jaoks selgelt mõistetav märk. 

Umbes 1000 savitahvlit selliste märkidega leiti 3000. aastat e. Kr. Need kõik identifitseeriti kui majandusliku sisuga tekstid. Seega esimesed ülestähendused olid nii kriipsutamine kui ka piltkirjad.

Sumerite piltkiri

Näiteid Sumerite vanasõnadest

• "Ta pole veel rebast kinni püüdnudki, juba teeb talle kaelarihma" (- jagada karunahka enne kui karu on käes)
• "Kirjutaja, kelle käsi liigub nagu "dikteerija" suugi, see on alles kirjutaja."
• "Kellel on palju raha, see võib õnnelik olla, kellel on palju vilja, see võib ka õnnelik olla, kellel pole mitte midagi, see on alles kirjutaja"

(Külastatud 01.12 https://www.slideshare.net/Jarveotsaajalugu/mesopotaamia-religioon-ja-kultuur)

Kiilkiri

Otsustava sammu piltkirjalt kiilkirjale tegid kirjutajad kes pärast märkkeele leiutamist asusid sellel ametikohal tööle. Kirjutamistöö muutus templihoidlates päevi täitvateks tegevusteks. Kirjutaja töövahendiks sai krihvel. Põhiline eelis kiilkirjal piltkirja ees oli see, et kiilud sai suhteliselt kiiresti ja kergelt üksteise kõrvale savisse vajutada. Seda kirja oli lihtne lugeda ning see kiri oli ilus ühtlane. Kiilkirja arenemine tõi kaasa märgi hulkade vähenemise. 
Pilt võrdub mõiste.
Hiljem- osa pilte võrdub mõiste võrdub silp.
Kiri kohandatakse erinevate semiidi keeltele.

  

2800. aastal e. Kr.- muutus kiri meie mõistes loetavaks. 

Enmerkar haarab savikamaka, vormib selle tahvliks ja kirjutab esimesed sõnad. Nii seisab eeposes:
"Uruki isand võttis kamaka savi,
kirjutas sellele nagu tahvlile sõnad,
mitte kunagi varem polnud sõna tahvlile pandud.
Kuid nüüd, kuna päikesejumal teda sundis,
juhtus see. Tahvli kirjutas Enmekar."
Siin kohtame, kirja leiutamise esmamainingut. (Uhlig, 2004)

Raadio saade Sumerite kultuurist.

Kasutatud kirjandus:

Uhlig, H, (2004). Sumerid, rahvas ajaloo alguses. Kirjastus Olion

Külastatud 26.11

http://studiolingua.ee/wp-content/uploads/2016/08/sumeri.jpg

https://et.wikipedia.org/wiki/Sumeri_keel

http://assyria.synthasite.com/kiilkiri.php

http://mitanamukherjeedesign.blogspot.com.ee/2011/09/todays-post-will-be-all-about.html

lepo.it.da.ut.ee/~avramets/referaat.doc

Külastatud 01.12 

https://www.slideshare.net/Jarveotsaajalugu/mesopotaamia-religioon-ja-kultuur

http://vikerraadio.err.ee/v/loetud_kirjutatud/saated/36de8e55-aa93-4afb-8ee6-adc13df72488/loetud-ja-kirjutatud-sumeri-kultuur

Vanaajahariduse positiivsed ja negatiivsed küljed

Õppimine ja kasvatus on alati olnud inimeste suureks saamise osa. Õpiti perekonnaga ja hõimkonnaga suhtlema, õpiti enda ja oma pere eest hoolitsema, õpiti tööd tegema, õpiti looduse- ja elukeskkonna reegleid: ühesõnaga ellujäämiseks vajalikke oskuseid. Seda õpiti oma vanematelt ja lähematelt hõimlastelt.  

Antiikaja ühiskondades, mida me käsitleme, tõusis tänu koostööle üldine elujärg ja osadel ühiskonnakihtidel tekkisid võimalused ennast ja enda lapsi harida ning aina rohkem tõusis hariduse olulisus ka terve ühiskonna arengu seisukohalt. Õpetatud inimesed olid kui salajaste teadmiste tundjad, sest madalamate ühiskonnakihtide jaoks olid kirjatähed täiesti mõistetamatud.

Kuna ühiskondades, mida käsitleme, arenesid koolid ja haridus erinevalt ning eesmärgidki olid erinevad, siis on raske välja tuua kõigi kohta ühiseid hinnanguid.

Aga positiivse hinnangu saab anda kindlasti juba sellele, et haridus ja koolid said võimaluse areneda ning haridust hakati ühiskonnas väärtustama.

Teiseks oli tähtis see, et teadvustati haritud inimeste olulist panust ühiskonda ning rõhutati riigi kohust haridust edendada ning laste hariduse ja kasvatuse eest hoolitseda.

Tähtis oli see, et riik hakkas toetama teadust ja teadlasi ning teadlased said spetsialiseeruda. Teadus sai hakata arenema kui inimesed, kes olid võimelised sellel tasemel mõtlema, uurima, avastama said võimaluse ainult teadusele keskenduda. Seni kuni iga inimene pidi oma söögi ise kasvatama ei jäänud aega ja energiat uurimisega ja teadusega tegeleda süstemaatiliselt. Kreekas ja Roomas said õpetlased tegeleda õpetamisega ja teadusega. Õpilased said samuti kõrgematele tasemetele jõudes spetsialiseeruda.

Kreeka haridusest peame ikka ja jälle endale meelde tuletama, kui oluline on harmoonilise inimese arendamine. Ikka kerkib üles mõtteid, et kas oleks efektiivsem kui me juba esimeses klassis hakkame lastele õpetama majandust või teisi eluks olulisemaid, praktilisemaid aineid ning loobume muusika või kehalise kasvatuse tundidest. Antiik-Kreeka näitele tuginedes võib väita, et vaprad sõjamehed kasvavad ka siis kui nad algkoolis õpivad erinevaid kunstivorme. See, et ülikoolist kaovad kunsti erialad ja nt klassikaliste keelte erialadele on väike konkurss on meie ühiskonna kaotus. Haridus ei pea olema kõrghariduse-ametikool. Haridusel on laiem tähendus ühiskonna ja inimese arengu seisukohalt.

Rooma haridussüsteem on mõjutanud meie kohtupidamistavasid ning  arendanud kõnet kui tõeni jõudmise vahendit. Lihvitud kõne tagab edu nii kohtus kui parlamendis ka praegu, ning retoorika areng just selles tähenduses hakkas ilmet võtma just Roomas. Sõna ilu ja täpsuse lihvimine ning kõneleja meisterlikkuse arendamine oli Rooma hariduses tähtsal kohal.

Roomlaste hariduse üheks oluliseks eesmärgiks oli kasvatada riigile haritud kodanikke, kes andes oma panuse, aitavad ja arendavad riiki. Loomulikult on see eesmärk enamustes maailma riikides ka praegu haridusele pandud- kasvatada kodanikke, kes riiki edasi viivad. Mida rohkem ühiskonnakihte saab hea hariduse ja mida parem on hariduse tase, seda edukam on riik. Seda hariduse külge näitasid Roomlased ja sellest oli järgnevatel ajastutel palju õppida.

Negatiivsena peab välja tooma antiikaja filosoofide suhtumine naistesse. Sellel ajal kujunenud soostereotüübid kinnistusid pikaks ajaks. Antiikkreeka filosoof Aristoteles väitis, et kuna naised on “irratsionaalsed” ja mehed “ratsionaalsed” ning pidas ratsionaalsust ülimuslikuks ning naiste loomupäraseid omadusi vähemväärtuslikeks, siis sellel ajastul kujunenud arusaam naiste ja meeste hierarhiast on kujundanud pikki sajandeid Euroopas. Palju sajandeid ei peetud oluliseks koolides tüdrukutele haridust anda ning kui seda soodustama hakati (näiteks humanistid),  siis ikka selle põhjendusega, et haritud naine on parem kaasa oma mehele. Kreeka hetääridki olid haritud selleks, et vaimustada oma haritud seltskonnaga mehi. Vaevaliselt on Euroopa meestekesksest suhtumisest välja murdmas.

Hariduse suletus on tagasi vaadates ühiskonnale kindlasti halva mõjuga olnud. Kõigile ühiskonnakihtidele ei olnud haridus kättesaadav- enamasti oli see kõrgemast seisusest, kõrgema staatusega, rikkamate inimeste laste privileeg. Kuigi Kreekas rõhutati, et andekas laps ei tohiks haridusest ilma jääda ka siis kui vaene on ja ka Egiptuses oli võimalik väljaspool oma sünnipärast “kasti” kirjutajaks õppida, siis see oli siiski erand.

Inimesed, kes olid saanud haridust ja oskasid lugeda, hakkasid seda enda huvides ära kasutama. Näiteks Egiptuses, kus preestrid manipuleerisid rahva ebausu ja hirmudega, ning kindlustasid valitseja või enda positsiooni rõhutades teadmisi, mis neile on kättesaadavad kuid kirjaoskamatutele mitte.

Egiptus ja kirjutaja-inimene

Selleks, et Egiptuse iidne kultuur end avama hakkaks võiks kõigepealt kuulata (ja taustale mängima jätta) iidse Egiptus muusika.

https://www.youtube.com/watch?v=optNWwd2NgA&feature=youtu.be

Michael Atherton

“Ankh: The Sound Of Ancient Egypt”

Egiptus ja kirjutaja-inimene

Selleks, et Niiluse kallaste viljakaid tingimusi ära kasutada tõhusaks põllumajanduseks, oli vaja teha ühiselt tööd. Veesüsteemide ja kanalite ehitus nõudis pikaajalist planeerimist ja suurt tööd ning kanalite töökorras hoidmine oli oluline nii kohalikul kui ka suuremal tasandil. Seetõttu oli piirkondade pealikele oluline kontrollida võimalikult suurt ala, et mitte sõltuda teiste piirkondade otsustest. Seetõttu oli selle piirkonna geograafiat arvestades loogiline tulemus, et kogu Egiptus allus lõpuks ühele juhile. Umbes 4. aastatuhande lõpul ühendas kuningas Menes kõik Niiluse äärsed alad. Kahe riigi piirile rajas ta oma pealinna, mis sai nimeks Memphis.

Et Niiluse üleujutusi paremini ennustada oli oluline tunda looduse ja kuu rütme. Neid teadmisi omasid templid. Kuningas Menes võlgnes suure osa oma võimust templite teadmistele. Templid jäid palee kõrval tähtsaks kogu varase Egiptuse ajal. Kirjutamine ja kirjutatu olid seotud jumaliku algega ning kirja tundmine ja kirjutamine olid sakraalsed tegevused. Templitest kujunesid kirjatarkuse edasiandmise kohad.

Templites loodi tõenäoliselt Menese ajal kuul põhinev kalender.

Impeeriumi ajal hakkavad kujunema kinnised hierarhilised kastid. Iga inimene teadis oma kohta ühiskonnas.

Tavaline inimene elas oma tavalist elu traditsioonide, kommete, rituaalide kohaselt. Talle oli tähtis perekond, lapsed, kodu ja igapäevane töö. Rituaale selles ilmas ja nende mõju elule teispoolsuses vahendasid preestrid. Inimene teadis vaid, et tuleb täita täpselt rituaale ja anda jumalatele, mis neile kuulub.

 

Perekond oli Egiptuse ühiskonna elemendina tähtsal kohal. Mehed olid koduga tihedalt seotud ja perekonnal oli nende elus tähtis koht. Naine on oma mehe kõrval ja kodus austatud. Naist emana austati väga. Kuigi pere ootas esmasündinuks poega olid nii  pojad kui tütred vanematele kallid. Piltide järgi võib aru saada, et vanemate ja laste suhted on lähedased ja lastega mängitakse palju ning neid hellitatakse nii ühiskonna kõrgemates peredes kui karjuste ja käsitööliste kodudes. Laste mängud ja lelud olid sarnased meilgi tuntutega- lapsed mängisid palli, vurritasid vurridega, tuntakse nukke ja loomakujukesi. Sportmängud köitsid ka Egiptuse poisse väiksest peale.

Igapäevaelu kohta saame teada põhiliselt maalingute kaudu, kus tagaplaanil on kujutatud ka tavaliste inimeste igapäevatoimetusi- teraviljakasvatust, veinitegemist, karjavalvamist, loomapidamist, samuti. Palju on kujutatud ka tantsijaid ja muusikuid ning mängu ja meelelahutust.

Mäng

Laps kasvab oma vanemate kõrval jälgides, matkides ja õppides oma isa tegevust. Üldiselt jätkas poeg oma isa ametis. Kuid iga pere pidas õnneks kui lapsel õnnestus pääseda lähemale valitsejale või jõuda templiteenijate hulka. See eeldas kirjaoskust.

Kooliõpetus oli nii preestri kui kirjutaja ameti oskuste omandamine. Õpetust anti templite juures ja õpetajateks olid preestrid. Kooliõpetuse peaeesmärk oligi kirjaoskus ise. Kirjutama õppimine oli raske ja pikaajaline. Algajad ei saanud veel kirjutada papüürusele vaid said harjutada odavamatel ja lihtsamatel materjalidel- lubjakividel ja potikildudel.

Ka käitumist pidi õpilane preestri käitumise järgi õppima- askeetlus, distsipliin, moraaliõpetus ja sõnakuulmine. Kuna moraalikasvatus oli õpetuse osa siis sageli kirjutamist harjutati moraalimanitsusi pidevalt ümber kirjutades. Matemaatikat õpetati praktiliste ülesannete lahenduste selgeksõppimisega, et kirjutaja oskaks talle ette tulevaid olukordi lahendada, ning seda õpiti näiteülesannete lahenduskäike kopeerides.

Kirjutamiseks mõeldud pulgad

Kui õpilane oli omandanud kirjutamise oskuse ning oli sõnakuulelik, töökas ning arendanud teisi nõutud omadusi, siis jätkus ta õppimine teenistuses mõnes talle määratud asutuses. Väike osa eeldustega õpilastest sai jätkata õpinguid kõrgema astme õpingute institutsioonis. Seal süvendati teadmisi meditsiini, astroloogia ja astronoomia alal ning õpiti pedagoogikat, et osata oma teadmisi edasi anda järgmistele õpilastele.

Teadus ja õpetus muutusid impeeriumiaegses Egiptuses aina empiirilisemaks. Vanemaid teadmisi kopeeriti; müüdid, uskumused, formaalsed protseduurid asuvad loomingulise uuriva teaduse asemele.

Et teha tutvust, kuidas võisid elada tavalised Egiptlased antiikse impeeriumi ajal ja alal soovitan vaadata Terry Jonese humoorikat, uurivat ja küllaltki sügavale minevat fimi “The Hidden History of Egypt”.

https://www.youtube.com/watch?v=RxM8qcM5JbQ&feature=youtu.be

 

Kasutatud kirjandus:

Tilk,M. (2003). Kasvatus eri kultuurides I Tallinn

Kõiv,M.,Piir,M.M.(2010). Ajalooõpik 6. klassile. Avita

Pildid: Louvre’i kunstimuuseumi kogudest