Selleks, et Egiptuse iidne kultuur end avama hakkaks võiks kõigepealt kuulata (ja taustale mängima jätta) iidse Egiptus muusika.
Michael Atherton
“Ankh: The Sound Of Ancient Egypt”
Egiptus ja kirjutaja-inimene
Selleks, et Niiluse kallaste viljakaid tingimusi ära kasutada tõhusaks põllumajanduseks, oli vaja teha ühiselt tööd. Veesüsteemide ja kanalite ehitus nõudis pikaajalist planeerimist ja suurt tööd ning kanalite töökorras hoidmine oli oluline nii kohalikul kui ka suuremal tasandil. Seetõttu oli piirkondade pealikele oluline kontrollida võimalikult suurt ala, et mitte sõltuda teiste piirkondade otsustest. Seetõttu oli selle piirkonna geograafiat arvestades loogiline tulemus, et kogu Egiptus allus lõpuks ühele juhile. Umbes 4. aastatuhande lõpul ühendas kuningas Menes kõik Niiluse äärsed alad. Kahe riigi piirile rajas ta oma pealinna, mis sai nimeks Memphis.
Et Niiluse üleujutusi paremini ennustada oli oluline tunda looduse ja kuu rütme. Neid teadmisi omasid templid. Kuningas Menes võlgnes suure osa oma võimust templite teadmistele. Templid jäid palee kõrval tähtsaks kogu varase Egiptuse ajal. Kirjutamine ja kirjutatu olid seotud jumaliku algega ning kirja tundmine ja kirjutamine olid sakraalsed tegevused. Templitest kujunesid kirjatarkuse edasiandmise kohad.
Templites loodi tõenäoliselt Menese ajal kuul põhinev kalender.
Impeeriumi ajal hakkavad kujunema kinnised hierarhilised kastid. Iga inimene teadis oma kohta ühiskonnas.
Tavaline inimene elas oma tavalist elu traditsioonide, kommete, rituaalide kohaselt. Talle oli tähtis perekond, lapsed, kodu ja igapäevane töö. Rituaale selles ilmas ja nende mõju elule teispoolsuses vahendasid preestrid. Inimene teadis vaid, et tuleb täita täpselt rituaale ja anda jumalatele, mis neile kuulub.
Perekond oli Egiptuse ühiskonna elemendina tähtsal kohal. Mehed olid koduga tihedalt seotud ja perekonnal oli nende elus tähtis koht. Naine on oma mehe kõrval ja kodus austatud. Naist emana austati väga. Kuigi pere ootas esmasündinuks poega olid nii pojad kui tütred vanematele kallid. Piltide järgi võib aru saada, et vanemate ja laste suhted on lähedased ja lastega mängitakse palju ning neid hellitatakse nii ühiskonna kõrgemates peredes kui karjuste ja käsitööliste kodudes. Laste mängud ja lelud olid sarnased meilgi tuntutega- lapsed mängisid palli, vurritasid vurridega, tuntakse nukke ja loomakujukesi. Sportmängud köitsid ka Egiptuse poisse väiksest peale.
Igapäevaelu kohta saame teada põhiliselt maalingute kaudu, kus tagaplaanil on kujutatud ka tavaliste inimeste igapäevatoimetusi- teraviljakasvatust, veinitegemist, karjavalvamist, loomapidamist, samuti. Palju on kujutatud ka tantsijaid ja muusikuid ning mängu ja meelelahutust.
 |
| Mäng |
Laps kasvab oma vanemate kõrval jälgides, matkides ja õppides oma isa tegevust. Üldiselt jätkas poeg oma isa ametis. Kuid iga pere pidas õnneks kui lapsel õnnestus pääseda lähemale valitsejale või jõuda templiteenijate hulka. See eeldas kirjaoskust.
Kooliõpetus oli nii preestri kui kirjutaja ameti oskuste omandamine. Õpetust anti templite juures ja õpetajateks olid preestrid. Kooliõpetuse peaeesmärk oligi kirjaoskus ise. Kirjutama õppimine oli raske ja pikaajaline. Algajad ei saanud veel kirjutada papüürusele vaid said harjutada odavamatel ja lihtsamatel materjalidel- lubjakividel ja potikildudel.
Ka käitumist pidi õpilane preestri käitumise järgi õppima- askeetlus, distsipliin, moraaliõpetus ja sõnakuulmine. Kuna moraalikasvatus oli õpetuse osa siis sageli kirjutamist harjutati moraalimanitsusi pidevalt ümber kirjutades. Matemaatikat õpetati praktiliste ülesannete lahenduste selgeksõppimisega, et kirjutaja oskaks talle ette tulevaid olukordi lahendada, ning seda õpiti näiteülesannete lahenduskäike kopeerides.
 |
| Kirjutamiseks mõeldud pulgad |
Kui õpilane oli omandanud kirjutamise oskuse ning oli sõnakuulelik, töökas ning arendanud teisi nõutud omadusi, siis jätkus ta õppimine teenistuses mõnes talle määratud asutuses. Väike osa eeldustega õpilastest sai jätkata õpinguid kõrgema astme õpingute institutsioonis. Seal süvendati teadmisi meditsiini, astroloogia ja astronoomia alal ning õpiti pedagoogikat, et osata oma teadmisi edasi anda järgmistele õpilastele.
Teadus ja õpetus muutusid impeeriumiaegses Egiptuses aina empiirilisemaks. Vanemaid teadmisi kopeeriti; müüdid, uskumused, formaalsed protseduurid asuvad loomingulise uuriva teaduse asemele.
Et teha tutvust, kuidas võisid elada tavalised Egiptlased antiikse impeeriumi ajal ja alal soovitan vaadata Terry Jonese humoorikat, uurivat ja küllaltki sügavale minevat fimi “The Hidden History of Egypt”.
https://www.youtube.com/watch?v=RxM8qcM5JbQ&feature=youtu.be
Kasutatud kirjandus:
Tilk,M. (2003). Kasvatus eri kultuurides I Tallinn
Kõiv,M.,Piir,M.M.(2010). Ajalooõpik 6. klassile. Avita
Pildid: Louvre’i kunstimuuseumi kogudest
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar