Sumerid. Kirjutaja-inimene (Annika)

Sumerid: Kirjutaja-inimene

Sumerid hõlmasid lõunaala  Mesopotaamias  kuni Babüloonia aja alguseni. Termine "Sumer" on pärit akkadi keelest aga sumerid ise nimetasid ennast "musta peaga inimesteks". 

Esimesed märkmed

Vanimad äratuntavad kuid mitte veel laitmatult loetavad kirjatekstid (kirjamärgid) on leitud savitahvlitel Lõuna-Mesopotaamias Urukis.

Sumerite haridus

Hariduse said enamus ülemkihist. Koolid asusid enamasti templite juures. Haridus võimaldas kõigile hariduse saanutele head karjääri. Sumerite hulgas oli kirjaoskajaid rohkem kui Egiptuses.
Haridus valdkonnad sumeritel: matemaatika, tähetarkus, (religioosne) traditsiooniline kirjandus.

Kirjaoskus

Kirjutamise vajadus tekkis sellest kui leiti, et on vaja kaitsta oma tagavarasid varaste ning ebaseadusliku edasi andmise eest. 

Kirjutamine sai alguse sellest, et iga eksemplari (tagavara) kohta tõmmati üks kriips liivale või savipõrandale aga see märkimisviis oli üürike. Kuna see võis kiiresti saada muudetud või kinnimätsitud. Nii tuldi ideele vormida savi klomp ja selle peale kriipsud tõmmata. Seda sai ametnik enda juures hoida ning seda ei saanud keegi teine muuta. Kuigi ka selline märkimine muutus kiiresti segadust tekitavaks kuna  ei suudetud enam kindlaks teha milline plaat millise kaubaliigi kohta käib. 

Järgmine samm oli, et loodi igale arvele võetud asja jaoks selgelt mõistetav märk. 

Umbes 1000 savitahvlit selliste märkidega leiti 3000. aastat e. Kr. Need kõik identifitseeriti kui majandusliku sisuga tekstid. Seega esimesed ülestähendused olid nii kriipsutamine kui ka piltkirjad.

Sumerite piltkiri

Näiteid Sumerite vanasõnadest

• "Ta pole veel rebast kinni püüdnudki, juba teeb talle kaelarihma" (- jagada karunahka enne kui karu on käes)
• "Kirjutaja, kelle käsi liigub nagu "dikteerija" suugi, see on alles kirjutaja."
• "Kellel on palju raha, see võib õnnelik olla, kellel on palju vilja, see võib ka õnnelik olla, kellel pole mitte midagi, see on alles kirjutaja"

(Külastatud 01.12 https://www.slideshare.net/Jarveotsaajalugu/mesopotaamia-religioon-ja-kultuur)

Kiilkiri

Otsustava sammu piltkirjalt kiilkirjale tegid kirjutajad kes pärast märkkeele leiutamist asusid sellel ametikohal tööle. Kirjutamistöö muutus templihoidlates päevi täitvateks tegevusteks. Kirjutaja töövahendiks sai krihvel. Põhiline eelis kiilkirjal piltkirja ees oli see, et kiilud sai suhteliselt kiiresti ja kergelt üksteise kõrvale savisse vajutada. Seda kirja oli lihtne lugeda ning see kiri oli ilus ühtlane. Kiilkirja arenemine tõi kaasa märgi hulkade vähenemise. 
Pilt võrdub mõiste.
Hiljem- osa pilte võrdub mõiste võrdub silp.
Kiri kohandatakse erinevate semiidi keeltele.

  

2800. aastal e. Kr.- muutus kiri meie mõistes loetavaks. 

Enmerkar haarab savikamaka, vormib selle tahvliks ja kirjutab esimesed sõnad. Nii seisab eeposes:
"Uruki isand võttis kamaka savi,
kirjutas sellele nagu tahvlile sõnad,
mitte kunagi varem polnud sõna tahvlile pandud.
Kuid nüüd, kuna päikesejumal teda sundis,
juhtus see. Tahvli kirjutas Enmekar."
Siin kohtame, kirja leiutamise esmamainingut. (Uhlig, 2004)

Raadio saade Sumerite kultuurist.

Kasutatud kirjandus:

Uhlig, H, (2004). Sumerid, rahvas ajaloo alguses. Kirjastus Olion

Külastatud 26.11

http://studiolingua.ee/wp-content/uploads/2016/08/sumeri.jpg

https://et.wikipedia.org/wiki/Sumeri_keel

http://assyria.synthasite.com/kiilkiri.php

http://mitanamukherjeedesign.blogspot.com.ee/2011/09/todays-post-will-be-all-about.html

lepo.it.da.ut.ee/~avramets/referaat.doc

Külastatud 01.12 

https://www.slideshare.net/Jarveotsaajalugu/mesopotaamia-religioon-ja-kultuur

http://vikerraadio.err.ee/v/loetud_kirjutatud/saated/36de8e55-aa93-4afb-8ee6-adc13df72488/loetud-ja-kirjutatud-sumeri-kultuur