Selleks,
et Egiptuse iidne kultuur end avama hakkaks võiks kõigepealt kuulata (ja
taustale mängima jätta) iidse Egiptus muusika.
Michael
Atherton
“Ankh: The Sound
Of Ancient Egypt”
Egiptus ja kirjutaja-inimene
Selleks,
et Niiluse kallaste viljakaid tingimusi ära kasutada tõhusaks põllumajanduseks,
oli vaja teha ühiselt tööd. Veesüsteemide ja kanalite ehitus nõudis pikaajalist
planeerimist ja suurt tööd ning kanalite töökorras hoidmine oli oluline nii
kohalikul kui ka suuremal tasandil. Seetõttu oli piirkondade pealikele oluline
kontrollida võimalikult suurt ala, et mitte sõltuda teiste piirkondade
otsustest. Seetõttu oli selle piirkonna geograafiat arvestades loogiline
tulemus, et kogu Egiptus allus lõpuks ühele juhile. Umbes 4. aastatuhande lõpul
ühendas kuningas Menes kõik Niiluse äärsed alad. Kahe riigi piirile rajas ta
oma pealinna, mis sai nimeks Memphis.
Et
Niiluse üleujutusi paremini ennustada oli oluline tunda looduse ja kuu rütme.
Neid teadmisi omasid templid. Kuningas Menes võlgnes suure osa oma võimust
templite teadmistele. Templid jäid palee kõrval tähtsaks kogu varase Egiptuse
ajal. Kirjutamine ja kirjutatu olid seotud jumaliku algega ning kirja tundmine
ja kirjutamine olid sakraalsed tegevused. Templitest kujunesid kirjatarkuse
edasiandmise kohad.
Templites
loodi tõenäoliselt Menese ajal kuul põhinev kalender.
Impeeriumi ajal hakkavad kujunema kinnised hierarhilised kastid. Iga inimene teadis oma kohta ühiskonnas.
Tavaline
inimene elas oma tavalist elu traditsioonide, kommete, rituaalide kohaselt. Talle
oli tähtis perekond, lapsed, kodu ja igapäevane töö. Rituaale selles ilmas ja
nende mõju elule teispoolsuses vahendasid preestrid. Inimene teadis vaid, et
tuleb täita täpselt rituaale ja anda jumalatele, mis neile kuulub.

Igapäevaelu kohta saame teada põhiliselt
maalingute kaudu, kus tagaplaanil on kujutatud ka tavaliste inimeste
igapäevatoimetusi- teraviljakasvatust, veinitegemist, karjavalvamist,
loomapidamist, samuti. Palju on kujutatud ka tantsijaid ja muusikuid ning mängu
ja meelelahutust.
![]() |
Mäng |
Laps
kasvab oma vanemate kõrval jälgides, matkides ja õppides oma isa tegevust.
Üldiselt jätkas poeg oma isa ametis. Kuid iga pere pidas õnneks kui lapsel
õnnestus pääseda lähemale valitsejale või jõuda templiteenijate hulka. See
eeldas kirjaoskust.
Kooliõpetus
oli nii preestri kui kirjutaja ameti oskuste omandamine. Õpetust anti templite
juures ja õpetajateks olid preestrid. Kooliõpetuse peaeesmärk oligi kirjaoskus
ise. Kirjutama õppimine oli raske ja pikaajaline. Algajad ei saanud veel
kirjutada papüürusele vaid said harjutada odavamatel ja lihtsamatel
materjalidel- lubjakividel ja potikildudel.
Ka
käitumist pidi õpilane preestri käitumise järgi õppima- askeetlus, distsipliin,
moraaliõpetus ja sõnakuulmine. Kuna moraalikasvatus oli õpetuse osa siis sageli
kirjutamist harjutati moraalimanitsusi pidevalt ümber kirjutades. Matemaatikat
õpetati praktiliste ülesannete lahenduste selgeksõppimisega, et kirjutaja
oskaks talle ette tulevaid olukordi lahendada, ning seda õpiti näiteülesannete lahenduskäike
kopeerides.
![]() |
Kirjutamiseks mõeldud pulgad |
Kui
õpilane oli omandanud kirjutamise oskuse ning oli sõnakuulelik, töökas ning
arendanud teisi nõutud omadusi, siis jätkus ta õppimine teenistuses mõnes talle
määratud asutuses. Väike osa eeldustega õpilastest sai jätkata õpinguid kõrgema
astme õpingute institutsioonis. Seal süvendati teadmisi meditsiini, astroloogia
ja astronoomia alal ning õpiti pedagoogikat, et osata oma teadmisi edasi anda
järgmistele õpilastele.
Teadus ja
õpetus muutusid impeeriumiaegses Egiptuses aina empiirilisemaks. Vanemaid
teadmisi kopeeriti; müüdid, uskumused, formaalsed protseduurid asuvad
loomingulise uuriva teaduse asemele.
Et teha tutvust, kuidas võisid
elada tavalised Egiptlased antiikse impeeriumi ajal ja alal soovitan vaadata
Terry Jonese humoorikat, uurivat ja küllaltki sügavale minevat fimi “The Hidden History of Egypt”.
https://www.youtube.com/watch?v=RxM8qcM5JbQ&feature=youtu.be
Kasutatud
kirjandus:
Tilk,M.
(2003). Kasvatus eri kultuurides I Tallinn
Kõiv,M.,Piir,M.M.(2010). Ajalooõpik 6. klassile. Avita
Pildid: Louvre’i
kunstimuuseumi kogudest
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar