Antiikaja eelis teiste perioodide ees oli kokkulangevus inimkonna noorusega - ajaga, mil ärkab teadlik elu ja terav uudishimu kõige ümbritseva vastu, kui on tegutsemislusti ja energiat ning puudub aastate rõhuv taak (Тэн, 1996).
Antiikkultuur on meieni jõudnud renessansi kaudu. Millistes valdkondades me seda siiski näeme?
- maalikunst
- skulptuur
- arhitektuur
- dekoratiivkunst
- kirjandus
- draama (teatrietendused)
- filmikunst (antiiksüžeed)
- jne
Kreeka tsivilisatsiooni ehk "kreeka ime" alus, objekt ja lähtepunkt⇒ inimene oma vajaduste, soovide ja arenguga.
"Lahutada ideed algosadeks, uurida nende vastastikust sidet, moodustada neist säärane ahel, et kõik lülid oleksid olemas ja et kogu grupp liituks mingi kindla aksioomiga või üldiselt võimalike vaatlustega, nautida nende lülide kujundamist, sidumist, paljundamist ja kontrollimist omamata sealjuures muud eesmärki kui soovi näha neid üha arvukamate ja kindlamatena - see on kreeka mõistuse eriline anne "(Тэн, 1996)
Kuidas sai võimalikuks kreeka kultuuri plahvatuslik areng?
- kreeklased arvasid, et neid on aidanud Idamaade ja eriti Egiptuse kultuurisaavutuste tundmine
- kreeka keel oli sobiv seletuste andmiseks ja üldistamiseks abstraktsuse ja metafüüsilisuse poolest
- eriline genotüüp - kreeklaste seas erakordselt palju andekaid (Euroopa kultuuriajaloolaste arvamus)
- polis - tänu sellele poliitilis-majanduslikule moodustisele sai Kreekas välja kujuneda demokraatia (puudus muinasühiskonnale omane sugukonna traditsioonide või Vana-Ida despootiate riikliku bürokraatia poliitiline ja vaimne surve)
- orjanduslik ühiskond - vabadel kodanikel oli aega ja võimalust kunsti, teaduse ja filosoofiaga tegeleda
- kasvatuse agonaalne iseloom (sport, luule- ja muusikavõistlused, iludusvõistlused)
- Kreeka jumalad ei surunud vaimset elu religiooni mõju alla
LOODUSLIKUD TINGIMUSED
- mägine maa, 3/5 põlluharimiseks kõlbmatu
- haritavalt maalt oliivid, viinamarjad, oder ja natuke rukist
- hea kliima - jumalate kingitus ("Meie atmosfäär on tasane ja meeldiv, talvekülm ei ole liiga vali ja suvel ei taba meid Phoebose nooled" - Euripides)
- tohutult pikk rannajoon, sh liigendatus ja palju kaldalähedasi saari (kreeklased olid iidsed meremehed, kolooniate tõttu oli Vahemeri "kreeklaste sisejärv")
- puudus teedevõrk (alles Rooma ajal), seega käidi jala, sõideti eesli või muula seljas, kaarikul, kandetool hellenismi perioodil
Milliseks kujundas selline karm elu inimese?
- osavaks
- targaks
- kavalaks
- ettenägelikuks
- tüssamisele kalduvaks meremeheks
- omakasu otsivaks
Paljukihiline religioon kasvas välja kaugetest kommetest ja maagilistest uskumustest.
Olümpose jumalad (Hamiltoni "Antiikmütoloogia" järgi)
1. Zeus - peajumal, taeva-, vihma- ja äikesejumal
2. Hera - Zeusi naine ja õde, taeva- ja abielu jumalanna
3. Poseidon - Zeusi vend, merejumal
4. Demeter - Zeusi õde, vilja- ja põllutööjumalanna
5. Hestia - Zeusi õde, kodukoldejumalanna
6. Ares - Zeusi ja Hera poeg, sõjajumal
7. Athena - Zeusi tütar, tarkusejumalanna
8. Apollon - Zeusi poeg, Artemise vend, valguse- ja ennustusjumal
9. Aphrodite - Zeusi tütar, armastuse- ja ilujumalanna
10. Hermes - Zeusi poeg, teekäijate ja kaupmeeste jumal
11. Artemis - Zeusi tütar, Apolloni õde, jahi-, kuu- ja nõidusejumalanna
12. Hephaistos - Hera poeg, tule- ja sepatööjumal
Sügisese külvi ajal toimunud pidustused, mis olid seotud Demeteri ja Koraga (need jumalannad kehastasid looduse iga-aastast ja igavest taasärkamist). Demeter (mater dolorosa) kaotas tütre ning tema ahastus ja otsingud peegeldasid üldinimlikke tundeid. Müsteeriumi põhiolemus oli rõõmus taasühinemine, mis sageli kasvas üle orgiaks. Viljakus on omane naistele ning asjassepühendatute salariitustes olid katsed, ohverdamised ja orgiad. Müsteeriumide läbiviijad pidid seda jätkama ka hauataguses elus. Haudadele külvati viljateri ja surnuid nimetati demetreioi´ks.
Miks oli oluline kolle?
- soojendas maja ja seal sai süüa valmistada
- kodu keskus ja perekonna sümbol
- kaitses oma pühadusega (põgenikke, süüdistatavaid, abipalujaid, sh kreeka sangareid)
- kolde nimel anti vandeid
- vastsündinu sai pereliikmeks siis, kui teda oli kantud ümber kolde
- kodukultuse ja igapäevaste rituaalide keskus
- puudusid professionaalsed preestrid
- polnud rikkaid templikomplekse
- iga perekonnapea oli preester oma kodus
- iga valitseja oli riigi ülempreester
- vabariigi ajal olid preestrid valitavad
- iga täiskasvanud kodanik pidi riitusi tundma ja suutma neid väärikalt ja täpselt läbi viia
- Olümpose jumalate hoole all olid kõik eluvaldkonnad, kuid nad polnud kõikenägijad ja -teadjad
- kõigile jumalannadele ja jumalatele pühendatud templid, ohvririitused pidustused ja mängud
- nad on vabad inimesed, kreeklastele pole jumalate teenimine orjus
- religioon koondas kreeklased ühtseks pereks, kuid säilisid piirkonnajumalad, loodusvaimud ja jõud
- lootust ja tasakaalu andis see, et abi võis saada korraga mitmelt jumalalt
- surma raskus on just eluprotsessi lõppemises, mitte niivõrd karistuses, piinas või hirmus
- kõige hullemad patud - unustamine ja end jumalast kõrgemale seadmine
- chytroi ehk potipidu Dionysosele pühendatud pidustuste lõpupäeval surnute mälestamiseks ja neile ohvrite toomiseks
HOMEROS KREEKLASTE KASVATAJANA
Platon nimetas Homerost (VIII saj eKr) "täies tähenduses Kreeka õpetajaks".
Miks oli ja on Homeros oluline?
- tema loodu oli suulise õpetamise alus - õpiti pähe ja tunti
- eeposte kangelased olid aastasadu kreeklaste ideaalid
- kangelaseks oli sõdalane-aristokraat
- tema looming on vanim dokumentaalne kinnitus kreeka kasvatuse ja hariduse kohta
- "Ilias" (vt kõrvalolevat pilti) - Trooja sõja 10. aasta, Achilleuse viha
- "Odüsseia" - läänemaade kirjanduse üks alustekstidest, mis kirjeldab Odysseuse eksirännakuid peale Trooja sõda
- temale toetusid klassikalise Kreeka haridustraditsioonid
- tema teosed on pika perioodi legendide kogum, mis peegeldavad arhailiste kreeklaste maailmavaadet ja väärtushinnanguid, nende eetikat (Rühfel, 1984)
- kangelaslikkus kaalub kõik üles!
- omamoodi rüütlikultuuri kirjeldamine - kujunes välja sõdalaste truudus, seltsimehelikkus, vaprus ja au (mõjutas kreeka haridust ja moraali)
Pildikesi "Odüsseia" ainetel:
KREEKA HARIDUSE EESMÄRGID
- poisslastele õpetati varakult relvakäsitlemist, muusikat ning tantsu, et osaleda väärikalt religioossetel pidustustel
- poisile õpetati ka majapidamise juhtimist, põllutööde jälgimist ja praktilist meditsiini, et elus hakkama saada
- Kreeka kasvatus sisaldas küllaltki võrdsetes osades intellektuaalset, muusikalist ja füüsilist kasvatust
- ülimaks eesmärgiks oli kalokagaatia - klassikaline keha ja vaimu tasakaal, milles oli inimeses kokku sulanud ilu ja headuse ideaal
- inimene pidi olema harmooniliselt arenenud ning püüti avada inimese kõiki andeid
Ateena
Paideia oli kasvatuse süsteem, mis pidi kujundama terviklikult ja igakülgselt arenenud inimese. Õpetus oli vaja läbida nii grammatisti, kitarristi kui ka pedotriibi juures.
Füüsiline treening oli oluline nii riigi kaitsjate kujundamiseks kui ka suurte spordimängude võitmiseks.
Palestras pöörati tähelepanu ka oskusele avalikes kohtades väärikalt käituda.
Oluline oli hea füüsiline vorm, kuna võidud ja paremus seadsid inimese lugupeetud ja austatu staatusesse (sh tema piirkonna). Läbi füüsilise arengu pidi kreeklane jõudma kõlbelise täiuseni. Võidud ja tugevus tõid kaasa ka jumalate soosingu.
Luule abil kujundati eetilisi arusaamu, poliitika ja eetika olid lahutamatud. Oluline oli ka riigile hea kodaniku ettevalmistamine. Retoorika õppimine oli oluline, et suuta end kohtus kaitsta, kuna siis polnud ei süüdistajaid ega kaitsjaid. Sõjasalga löögivõime olenes samuti suures osas juhi kõneoskusest.
Platon arvas, et kasvatus peab õpilase lõpuks viima ideede maailma ning õpetus peab toimuma õpetaja ja õpilase tiheda vaimse sideme kaudu ("platooniline armastus"). 14. eluaastast sooviti kasvatada filosoofia kaudu eneseväärikust, autunnet ja mehisust.
Sparta
Sparta kasvatus oli suunatud füüsilisele arengule, intellektuaalne ja esteetiline kasvatus jäid tagaplaanile. Spartalane pidi olema distsiplineeritud, vapper, surmapõlglik, otsustusvõimeline, tagasihoidlik omandi suhtes ja ta pidi suutma valu taluda. Kunstidest olid tähtsad vaid sõjatantsud ja koorilaul.
Kõik kasvatasid kõigi lapsi. Olulised olid tervis, vastupidavus ja tugevus. Ülesandeid täitsid nendeks suutlikud. Spartas oli kõik allutatud riigi ühtsusele ja väärikate riigikaitsjate kasvatamisele ning muutusi ei armastatud.
KOOLIASTMED ATEENAS
- Ateenas oli sünnist kuni seitsme aastaseks saamiseni esikohal kodune kasvatus
- seitsmeaastaselt hakkas poiss õppima relvakäsitlemise oskust, muusikat ja tantsu, et esineda religioossetel pidustustel ning sai teadmisi majapidamise juhtimise jm eluks vajaliku kohta
- tüdrukud õppisid kodus majapidamistöid (eriti käsitööd)
- seitsmeaastaselt läks poiss muusade kooli, kus ta viibis 16-aastaseks saamiseni
- seal õppis ta grammatisti käe all lugemist ja kirjutamist ning aritmeetikat
- tutvuti ka vanade autoritega (Homeros, Aisopos, Hesiodos jne)
- kitarristi juures õpiti kitara või lüüra mängimist, laulmist, esinemisjulgust, õiget rühti ja liikumist
- pedotriibi juures treeniti end kehaliselt, tegeleti palestras jooksu, hüpete , oda- ja kettaheite, rusikavõitluse ja maadlusega
- edasi mingi gümnasioni (16-18. a.)
- gümnasionid olid ühiskondliku ja kultuurilise elu keskpunktid, kus suheldi, arutleti, võisteldi ning tehti ettevalmistusi (sai näidata end ning näha ka teisi)
- järgmisena läbiti efeebiteenistus (erinevatel andmetel 1, 2 või 4a), mis muutus hiljem pigem elitaarrühmituseks
- efeebiajast välja kasvades oli võimalik minna noorte meeste ühingusse (kuni 40a) - sinodisse
- filosoofideks pürgijad õppisid 30. eluaastani matemaatikat, muusikat, vaidlus- ja kõnekunsti; seejärel pidid nad valitsema 15a riiki ja alles 50. aastaselt said õiguse rääkida kaasa hariduse küsimustes ja tegutseda filosoofina.
"KREEKA ARMASTUS" KÕLBELISE KASVATAJANA
- noor ülik sai õpetust vanemalt mehelt
- meestevaheline armastus
- Kreeka kui "pervertide paradiis"?
- tohutu kasvatav ja moraali tugevdav jõud
Tolleaegne armastuse kontseptsioon:
- amor on armumise (emotsionaalse, romantilise, sageli platoonilise armastuse) tasand, kus armastatu on kaugelt ihaldatav ja kus armunu seisund muudab maailma ja ka inimese enda paremaks ja õilsamaks
- eros on erootiline armastus
- filia on isa ja poja vaheline armastus, laiemalt aga ka õpetaja kui vaimse isa ja õpilase vaheline armastus
- agape on ligimesearmastus, mille võtab üle kristlus (Tilk, 2003).
ANTIIKHARIDUSE MÕJUD JÄRGNEVATE AJASTUTE HARIDUSE SISULE JA KORRALDUSELE
- Antiikharidus on andnud kaasajale kaasa peamised õpetamissuunad, milleks on füüsiline aktiivsus (kehaline kasvatus), muusika, matemaatika, astronoomia (ja füüsika üldisemalt) ning filosoofia.
- Samuti on oluline õpilastes arendada ka tänapäeval kõlbelisi väärtusi.
- Gümnastika valdkond orhestrika on tänapäevase teatri aluseksolnud, kuna näitlejate väljaõppel kasutatakse ka tänapäevalakrobaatikat, sõjatantse, pantomiini ning oda ja mõõga käsitsemist.
- Pentatloni alasid, v.a. hüpped keha külge kinnitatud raskustega, on kasutusel ka tänapäeval füüsise arendamisel.
- Samuti on ettevalmistus olümpiamängudeks tänapäeval olulisel kohal paremate sportlaste treenimisel.
- Efeebiteenistus on tänapäevase kohustusliku sõjaväeteenistuse eelkäijaks.
- Filosoofide pikaajaline koolitamine omab sarnasusi elukestva õppe printsiipidega.
- Nii nagu Vana-Kreekaski, on ka nüüdisajal oluline mitmekülgselt haritud inimene kui ühiskonna edasiarendaja.
- Et saada teadjaks, on vajalik järk-järguline kasvatus (nagu Platonil ideede maailma sisenemiseks).
- Mõistvus ja hoolivus iseloomustavad head õpetajat, vaimset sidettähtsustati igal ajal (kuigi arvati ka, et karistamine ja rangus tagavad edu).
- Gümnaseion kui gümnaasiumi eelkäija andis siis ja annab ka nüüd kõrgemat üldharidust.
- Oluliseks pean tänapäeva tarbimiskultuuris küllaltki levinud, kui vähe kasutatavat nõuannet "mida vähem sul on, seda rikkam sa oled" paralleeli antiikfilosoofide arusaamaga kasinuse väärtusest vaimses arengus.
Märkus: Piltide allikad leiab neile klõpsates.
Kasutatud kirjandus:
E. Hamilton. (1975). Antiikmütoloogia. Tallinn : Eesti Raamat.
Rühfel, H. (1984). Kinderleben in klassischen Athen. Verlag Philipp von Zabern : Mainz am Rhein.
Tilk, M. (2003). Inimene-kangelane. Kreeka. I. Piibeleht (toim.). Kasvatus eri kultuurides I (lk 149-212). Tallinn : Autor Kirjastus. - märkus: kogu tekstisiseselt viitamata materjal pärineb sellest raamatust
Тэн, И. (1996). Философия искусства. М. : Республика.
Lugemissoovitused:
1. Kasutatud kirjandus.
2. Platon. Teosed I. Sokratese apoloogia. Phaidon. Kriton. Pidusöök. Charmides. Phaidros. Euthyphron. Ilmamaa : Tartu.
3. Andrus Tooli koostatud õppematerjalid filosoofia ajaloost (ÕIS-is kursuse "Sissejuhatus filosoofia ajalukku" all)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar